Search

Kristallid ja usk

Updated: Apr 23


Tahaksin jagada üht imearmast lugu oma vanaemast. Juba mõned head aastad tagasi tutvustasin vanaemale kristalle, kinkides talle (usaldades oma sisetunnet) kristallikomplekti mida ta vajas sel hetkel. Kaasa panin ka kirja, mida need kristallid temaga teevad ja kuidas nendega ümber käia. Loomulikult kirjutasin kõike läbi südame ja tunnetuse, sest kristallid ütlesid, mida kirjutada. Vanaema luges seda, hoides esialgu kramplikult pisaraid tagasi, kuid siis lasi emotsioonidel voolata. Ta ei ole harjunud, et keegi räägib armastusest ja ütleb talle kui väga temast hoolib. Ta ei osanud käituda, sest elu on olnud karm ja jätnud oma jälje.

Tol korral me rääkisime avatud kaartidega, häälepaelad pääsesid valla ja külmavärinad jooksid kogu selle aja üle terve keha. Rääkisin talle esimest korda, millega tegelen, kuidas kristallid mu ellu tulid jne. Rääkisin, et minus on taas elu ja olen valmis aitama neid, kes seda vajavad. Vanaema jaoks oli see ju kõik uus. Esialgu oli ilmselt raske mõista, kuidas kristallid saavad tervendada inimesi. Kuidas ma ikkagi hakkama saan kui ei käi "normaalselt" tööl jne. Istusime laua taga, nutsime koos, naersime koos. Vanaema ütles, et minus on alati olnud müstika ja huvi selle vastu. Ma pidavat olema nagu Tulnukas. Esimest korda elus nägin ma vanaema pisaraid. Nägin pisaraid ja valu, mida ta oli endas peitnud aastaid (sest vanasti ju ei näidatud oma tundeid välja). Sel päeval rääkis ta asju, millest mul polnud aimugi. Iga kord kui käin maal, lähen alati ka vanaema kallistama. Ükskord tänaval kallistamise ajal vanaema lausus, et teised ju näevad kui kallistame. Nüüd ta enam sellest ei hooli, sest nii hinnalist momenti nagu kallistus oma lähedasega, tuleb nautida. Mõni aeg tagasi viisin vanaemale punase japise, mille palusin panna kaela. Läks aega mööda ja tekkis tunne, et nüüd vajaks ta jällegi uut kristalli. Siis kui selle üle andsin, lausus ta, et ei ole japsist kordagi kaelast võtnud. Ühe korra, kui oli unustanud koju, oli ta jäänud lausa haigeks ja paha oli olla. Kuna ta käib ikka tööl, siis vajab ta energiat ja elujõudu ning kristallid aitavad tal seda saada. Ta hoolitseb kristalli eest ja kristall hoolitseb tema eest. Nüüdseks on tema suureks lemmikuks ja abiliseks labradoriit, väga müstilise ja võimsa energiaga kristall. Tahan lihtsalt kõige sellega öelda, et kui suur vägi on usul ja lootusel. Kui suur on ühe kristalli tervendus, kui usaldad teda. See, kuidas vanaema sulab kokku ühe kristalliga, on lausa imetlusväärne. Et sellistel hetkedel ta unustab ära selle, mis oli vanasti ja elab hetkes. Kristallid on väga palju minu perekonda aidanud, kristallid on toonud endaga kaasa ka palju muudatusi. Mõned neist on olnud alguses väga rasked, kuid teinekord on vaja nii. Meie peres valitseb tasakaal, mõistmine ja olen selle eest südamest tänulik! Olen tänulik kõikide muutuste eest, mis mu elus on olnud, sest need on viinud mind praegusesse hetke...Oli aeg, mil eemaldusin kristallidest. Eelmaldusin, sest kõik oli minu jaoks muutunud äriks ja inimesed kippusid unustama ära kristallide tõelist olemust ja väge. Nüüdseks olen tasapisi kristallide juures tagasi, sest meil on kodus aastane fänn, kes armastab kõige rohkem sädelevat püriiti ja voodi küljes olevad seleniiti. Ja loomulikult mu kallis vanaema ei ole siiani kaotanud usku sellesse, mis tundub müstiline, kuid siiski võimalik.

Tahan Sulle öelda, et kui keegi kingib Sulle kristalli, siis ära suhtu kunagi sellesse ükskõiksusega. Hoia seda kristalli, hoolitse ta eest ning tema hoolitseb Sinu eest. Kui kingid ise kellegile kristalli, siis usalda oma sisetunnet, mida ta võiks just hetkel vajada. Kõigil on see olemas, tuleb vaid kuulata ja tunnetada.

Luba muutustel tulla ja pühkida minema takistused. Usalda oma sisemist tarkust. Usalda elu, iseennast. Armastan oma vanaema selle eest, et ta end avas. Seda polnud lihtne teha.

Merlin

155 views