Search

"Naine, tea oma väärtust ja tunnusta oma keha!"


Minu kogemuslugu on Sulle, kui oled saanud lapsed või maadled hetkel ka pisikesega, kaotasid ära iseenda ja vaatasid oma keha kui võõrast asja. Ootasin ja küpsesin seesmiselt, et jagada midagi isiklikku, kuid samas paljudele vajalikku, sest ma pole ainus...

Nimelt olen oma kehaga olnud pahuksis juba aastaid. Olen materdanud end üht ja teistpidi, söönud üle ja piiranud end vaid enamvähem salatilehtede ja kanaga. No mis elu see on?! Pidevalt ainult üks suur piiramine ja süütunne magusaampsu tegemisel. Tõsi, viimastel aastatel olen ikka palju parem sõber iseendaga ja kuulan sõna otseses mõttes oma keha! Muidugi vahest läheb ikka lappama, kuid ronin siis taas reele tagasi. Kui tahan, siis söön magusat AGA ilma süütundeta ja kui isud täidetud, ei pruugi üldse vajadust magusa järele olla. Palju ongi kinni emotsioonides ja üldjuhul naised enne päevi, kasutavad magusat oma sisemise laava vaigistamiseks.

Usun, et oleme endasse talletanud vägagi võimsad programmid ja uskumused ning nendest vabanemiseks on vaja ära teha suur töö iseendaga. Selleks, et end peeglist vaadates naeratus näole manada, ei pea olema "ideaalne", peab olema endaga PÄRISELT rahul. Ka sale inimene võib end vihata, sest ta näeb peegeldust, mis on pärist kas ajast kui olidki sangakesed või näeb, et pole piisavalt kumerusi. Igaühel oma peegelpilt ja tõdemused! Ma ei saa siinkohal rääkida teiste eest, kuid räägin iseenda kogemustest.

Paar aastat tagasi sünnitasin oma teise lapse. Kuna möödas oli esimesest rasedusest 19 aastat, siis loomulikult sellest midagi väga ei meenunud. Ausalt, esimene aasta oli minu jaoks kõige raskem! Esiteks magamatus, siis kaalunumber ja kõik muu pani pea peal laineid kokku lööma. Hakkasin end kuskile ära kaotama ja oli õhtuid kus nutsin, sest tundsin end nii nõrga ja halva emana. Tahtsin paari kuuga saada samasse vormi kui enne rasedust...issand jumal!...ütleksin ma praegu selle peale. Kuid õnneks tuli mõistus koju tagasi ja sain aru, et selleks, et jagada oma pisikesele head energiat läbi piima, on vaja ka enesega rahu teha, seoses kaaluga. Muidugi kõik kadus iseenesest...peaaegu, kuid olgem ausad, kui oled juba pea 40, pole see enam nii lihtne. Jällegi, individuaalne....Ma lihtsalt unustasin ära, kes on see naine minus. Unustasin ära ilusad riided, unustasin ära ennast vahest üles lüüa, sest sel hetkel ei jaksanud ega tahtnudki. Õnneks on mu kõrval abikaasa, kes mind ausalt kodus kinni ei hoidnud ja andis mulle niipalju enda aega kui vajasin.

Kirjutan ka pisut teemast, mis on väga paljude titaemmede mure....Veel umbes kuu aega tagasi oli mul tunne, et mu laps jääbki rinnalapseks ja ma olen nagu tühjaks imetud piimapakk, mille tähtaeg hakkab juba ületama kuupäeva. Otsisin abi ja tõdesin , et niipaljud emad sama teemaga kimpus. Siinkohal, imetavad emmed, ütlen ma teile seda: Seni kuni te ise pole valmis rinnatamist lõpetama, seni pole seda ka laps! Mul lihtsalt ükspäev tuli ikka selline piir ette, et oli vist lausa füüsilisel kujul energiakehas hüljumas näha. Ütlesin, et nüüd aitab. Rääkisin lapsele ilusti asjad ära ja ennäe imet, laps magab nüüdseks terve öö, mina magan ka (no peaaegu). Olin juba valmis igasugu asju katsetama, ka plaastreid sai proovitud, kuid lõpuks toimis ikka korralik jutuajamine ja valmisolek. Ja sellest alates peale tunnen end jälle naisena. Ma olen end taas kokku korjanud. Oh ei, ärge hakake ridade vahelt välja lugema midagi, sest seda pole. Need, kes mõistavad, need mõistavad. Olen arvamusel, et saada laps, on üks kõike suurem otsus ja paljudel proovilepanek. See paneb proovile suhte, iseenda ja hammustab ära ka tükike närve. Kui sellest kõigest välja tulla, terve perena, oletegi võitjad.

Mehed, usun, et see aeg, mil teil kasvab peres väikene(sed) laps(ed), on üks suurimaid väljakutseid ka teile. Saada naise emotsioonidega hakkama, jäädes samal ajal tasakaalukaks, nõuab tugevust ja enda sisemist tasakaalu. See nõuab armastust.

Mul on tohutult hea meel, et elu viis mind kokku Mariaga, kes soovis mind Naiselk.ee modelliks, imeilusate bodyde pildistamise raames. Esialgu justkui tardusin ja mõtlesin, et "issand, kas oled hulluks läinud, MINA ja modelliks?". Minu jaoks oli see pildistamine väga suur väljakutse, kuid hoolimata sellest, mida "teised arvata võivad" mõttest, tegin selle ära. Viskasin oma lohvakad riided seljast ja panin selga pesu, mis mu enesekindlust sekunditega muutis! Ausalt, see pole reklaam vaid tõsiasi, et kui tõmmata endale ikka selga üks mõnusalt istuv body või kanda korsetti, siis kisub ikka korduvalt päeva jooksul peegli ette. NAINE, sa pead eelkõige iseendale meeldima ja siis teistele! Palun tunnusta oma keha ja tea, mida oled väärt. Ära lase kellegil endale öelda peale lapse sünnitamist, et oled kole või lodev. Ära lase kellegil end kritiseerida kui ta ei tea Sinu lugu! Nii lihtne on ju sildistada, eks?

Mida ma tahan kõige sellega öelda? Et ka EMA on NAINE! Ka ema võib olla seksikas ja tunda end hästi. Panna end ilusti riidesse, teha meiki tunda end erilisena. Tee seda kasvõi kord nädalas. Võta appi kasvõi ilus pesu...viska nurka hetkeks need tripiga lahtikäivad imetamisrinnahoidjad ja lodevad dressid (kuigi ka need on mõnnad) ja tuleta enda naiselikkust meelde. Tuleta endale meelde kirge ja seda naist, kes sa sisemiselt oled, Ära kaota teda ära!

Aitäh Naiselik.ee, et puhusid mulle sisse naiselikkust ja aitasid taas näha minus endas tõelist ja metsikut kassi!

Naine, tea oma väärtust ja tunnusta oma keha!





6 views0 comments

Recent Posts

See All

Raha